Minust lähemalt
Minust lähemalt
.jpg)
Esimese kõrghariduse omandasin 1985. aastal Tallinna Pedagoogilises Instituudis.
Peale Professionaalse Psühholoogia Erakooli lõpetamist, alustasin tööd psühholoogilise nõustajana (aastal 2000).
Akadeemilisi teadmisi kogusin juurde psühholoogia magistriõppes (Nord Akadeemia / Tallinna Ülikool, 2003).
Aastal 2019 omandasin Tartu Ülikoolist doktorikraadi, keskendudes oma uurimuses kommunikatsioonile.
Otsin jätkuvalt uusi võimalusi ennast erialaselt täiendada.
Erialased organisatsioonid kuhu kuulun:
Eesti Laste Psühholoogide Ühing
Eesti Suhtlemistreenerite Ühing
Mina ja lapsed
Olen töötanud õpetajana lasteaias ja koolis, kust sain asendamatud kogemused laste mõttemaailma mõistmiseks.
Mul on neli toredat last, kes ei väsi mind positiivselt üllatamast. Vanim neist on üle 30 ja noorim käib veel gümnaasiumi. Nende edukas toimimine täna annab mulle enesekindlust, et võin oma kasvatuskogemust jagada ka teiste lapsevanematega.
Alati tasub meenutada "hapnikumaski" põhimõtet lennukis- kõigepealt aseta mask endale, siis jaksad ka oma last aidata! Ehk kui lapsevanemad oma probleemidega tegelevad ja abi otsivad vähenevad ka lapse probleemid. Usun siiralt, et suurima oskuse teiste inimeste aitamiseks annavad meile eelnevad kogemused, hoolivus ja empaatiavõime.
Mina ja nõustamine
Kasutan oma töös isiksusekesksele teraapiale omast lähenemisviisi. See tähendab, et olulised on tunded iseenda vastu ning arusaamine vajadusest mõistmise, toetuse, hoolimise ja positiivse suhtumise järele. Seetõttu on nõustajapoolne hoolivus ja poolehoid antud teraapias võtmerolliga.
Kuna isiksusekeskses teraapias toetutakse põhiliselt usaldusväärsele suhtele, siis kasutatakse kindlaksmääratud akadeemilisi tehnikaid tavalisest vähem - põhilisel kohal on nõustajapoolne aktiivne kuulamine, tagasi peegeldamine, koos mõtisklemine, analüüsimine ja protsesside selgitamine.
Isiksusekesksest vaatevinklist lähtudes on nõustamine midagi enamat kui lihtsalt probleemide lahendamine ja nõustajapoolsete teadmiste jagamine, vaid omavaheline tugev ja usaldusväärne koostöö, mille tulemusel üheskoos vajaliku lahenduse poole liigutakse.
Nõustamise esmane siht on aidata nõustataval leida sisemisi jõuvarusid, et ta tuleks praegu ja ka tulevikus, paremini oma probleemidega toime. Seejuures on eriti oluline nõustatava jaoks turvalise keskkonna loomine.